Martin Hallik
Martin Hallik (sündinud 5. septembril 1975 Pärnus) on eesti ajaloolane, haridusjuht ja raamatukogutegelane.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Hallik lõpetas 1993. aastal Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi hõbemedaliga ning 1997. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal (cum laude). 1999. aastal kaitses ta ajaloo erialal magistrikraadi (cum laude) tööga "Poliitilise koostöö probleeme Kagu-Aasias 1945–1976" ning 2001. aastal doktorikraadi tööga "Tartu Ülikooli õppejõudude ja kasvandike osast humanitaarorientalistikas (1802–1940)".
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
1995–1996 oli Hallik Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna esimees, 1997–1998 Tartu linnapea Roman Muguri abi.[1]
Alates 1999. aastast on ta töötanud Tartu Ülikoolis, seejuures 1999–2000 Aasia maade lähiajaloo assistendina, 2000–2002 lektorina, 2002–2005 dotsendina. Veebruarist 2000 kuni septembrini 2004 oli ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna prodekaan.[1]
Alates 2005. aastast oli Martin Hallik Tartu Ülikooli raamatukogu direktor. 2010–2015 oli tema tööleping sel kohal peatatud, kuna ta töötas Tartu Ülikooli õppeprorektorina.
Alates jaanuarist 2018 on Hallik aktsiaseltsi Eesti Keskkonnateenused Põhja regiooni juht.
Süüdistus ebaväärikas käitumises[muuda | muuda lähteteksti]
Raamatukogu juhina asus ta taas tööle 2016. aasta juunis. 29. augustil 2018 lõpetas Tartu Ülikool Halliku töölepingu ühepoolselt usalduse kaotuse tõttu, mille põhjuseks toodi Halliku ebaväärikas käitumine.[2] Meedias liikusid teated, et endised alluvad süüdistavad Hallikut seksuaalses ahistamises.[3]
Hallik vaidlustas töölepingu lõpetamise töövaidluskomisjonis[4], kes novembris 2018 tunnistas töölepingu ülesütlemise tühiseks. Ülikool kaebas otsuse edasi ning esimeses kohtuastmes jäi õigus Martin Hallikule. [5] 2020. a veebruaris tühistas ringkonnakohus Tartu maakohtu otsuse ning leidis, et ülikoolil oli piisav alus lepingu lõpetamiseks [6] , ka Riigikohus jättis töövaidluses õiguse Tartu Ülikoolile. [7]
Prokuratuur käivitas Halliku suhtes ka kriminaalmenetluse[8] ning märtsis 2020 karistas Tartu maakohtus Hallikut 1,5-aastase tingimisi vabadusekaotusega, mõistes ta süüdi seksuaalkuriteos.[9]
Tartu ringkonnakohus tühistas 3. septembril Tartu maakohtu 18. märtsi otsuse ning mõistis Martin Halliku õigeks. Otsus jõustus lõplikult 1. detsembril 2020.[10]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Martin Hallik Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ "Tartu Ülikool lasi lahti raamatukogu direktori Martin Halliku" ERR, 29. august 2018
- ↑ "Leht: endised alluvad süüdistavad Hallikut seksuaalses ahistamises" ERR, 27. november 2018
- ↑ "Töövaidluskomisjon tühistas TÜ raamatukogu direktori vallandamise". ERR. 22. november 2018.
- ↑ "Martin Hallik võitis esimeses kohtuastmes Tartu ülikooli ning tal säilib lootus suurele hüvitisele". Tartu Postimees. 4. september 2019.
- ↑ "Ringkonnakohus: Tartu Ülikoolil oli õigus Halliku tööleping lõpetada". ERR. 20.02.2020.
- ↑ "Riigikohus jättis Halliku töölepingu vaidluses õiguse Tartu Ülikoolile". ERR. 19.06.2020.
- ↑ "Prokurör taotleb Martin Halliku süüdimõistmist seksuaalkuritegudes". ERR. 7. veebruar 2020.
- ↑ "Tartu maakohus mõistis Martin Halliku seksuaalkuriteos süüdi" ERR, 18. märts 2020
- ↑ "Martin Halliku õigeksmõistmine jõustus". ERR. 1. detsember 2020. Vaadatud 01.12.2020.
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Martin Hallik Eesti Teadusinfosüsteemis